Gelato

Gelato on tihe, aeglaselt vahustatud Itaalia jäätis, milles on koort vähem ja piima rohkem kui Ameerika jäätises. Sellesse vahustatakse ka märksa vähem õhku. Seetõttu serveeritakse seda tavalisest pallijäätisest pehmemana ja soojemana: korralikus gelateria vitriinis hoitakse seda mitu kraadi sügavkülmast soojemal temperatuuril, et see püsiks vormitav ja saaks tuttava keeru.

Mis see tegelikult on

Põhjaks on piim, väiksem kogus koort ja suhkrut, vahel ka munakollane. Segu kuumutatakse õrnalt, jahutatakse ja vahustatakse aeglasemalt kui tööstuslikku jäätist. Aeglasel vahustamisel läheb sisse vähem õhku; seepärast maitseb gelato lusikatäie kohta tihedamalt ja tugevamalt kui jäätis isegi sama rasvasisalduse juures.

Piimapõhistes puuvilja- ja pähklimaitsetes jäetakse munakollane ära. Kreemjas munapõhi on peamiselt crema või šokolaadi taolistele maitsetele. Mõlemal juhul tõstetakse gelato otse madalast anumast pehme määritava tekstuuriga, mitte kivikõvana.

Kuidas seda serveeritakse

• Tõstetuna või määrituna vahvlikoonusesse või tassi; lame spaatel vormib tipu, mitte ümar lusikas.
• Pehme ja määritavana, soojemalt kui tavaline jäätis.
• Väikese kahe või kolme maitse valikuna, nagu gelateria'des sageli tehakse.

Kuidas see menüüsse kirja panna

• Märkige piim ja vanillikreemipõhja puhul ka muna.
• Öelge, kui saadaval on piimavaba või veganmaitse; puuviljasorbeti moodi gelato on seda sageli niigi.
• Loetlege maitsed selgelt, sest külaline valib tavaliselt mitme vahel. Mainige, kui see on kohapeal valmistatud; värskelt vahustatud gelato on käsitööna märgatavalt erinev poeanumast.

Siin loetletud koostisosad, allergeenid ja toitumisalane teave kirjeldavad tüüpilist retsepti. See ei ole ühegi konkreetse restorani siduv deklaratsioon: retseptid, portsjonite suurused ja kasutatavad tooted võivad erineda.