Mloukhia

Mloukhia on rohelise hautis jutemalva lehtedest, mida keedetakse küüslaugu ja koriandriga ning mis valmistatakse sageli veiselihaga. See pärineb Mauritaaniast ning seda valmistatakse ka Tuneesias ja Egiptuses, kus sellel on sarnane nimi ja igal köögil on oma tavad liha ja maitseainete osas. Lehed annavad roale iseloomu: keetmise käigus eraldavad nad looduslikku paksust, mis muudab puljongi siidjaks ja libedaks.

Mis see tegelikult on

Jutemalva lehed eemaldatakse vartest ja hakitakse väga peeneks. Neid hautatakse aeglaselt ühes potis oliiviõli, küüslaugu ja koriandriga, kuni puljong muutub tumerohelikseks ja paksuks. Lisatakse sageli liha, enamasti veiseliha, kuid hautist tehakse ka ilma selleta. Tekstuur üllatab algajaid: see on pigem paks, läikiv kaste kui tükiline hautis ning lehed on pehmed, mitte krõbedad.

Kuidas seda serveeritakse

• Kuumalt, madalas kausis, liha kas potis või eraldi serveerituna.
• Riisi või leiva kõrval, mida dipitakse; need on tavalised kaaslased.
• Pearoana, kui see ei ole osa suuremast laualt.

Kuidas see menüüsse kirja panna

• Nimeta see „Mloukhia veiselihaga“ või „Taimne mloukhia“, et valk oleks selge. Sulgudes lisa „jutemalva hautis“ neile külalistele, kes seda rooga ei tunne.
• Hautisel klassikalises versioonis ei ole olulisi allergeene. Selle juurde serveeritav leib on eraldi toode ja sisaldab nisu, seega too see eraldi real.
• Ütle, kas veiseliha on potis keedetud või peale lisatud, ning kas puljong on veiselihapuljong.
• Hoiata, et tekstuur on libe, et külalised, kes ootavad tükilist hautist, ei oleks üllatunud.